1066
umfanekiso

Utyando Lokuthintela Istroke - Iindleko, Iimpawu, Ukulungiselela, Iingozi, kunye Nokuchacha

Yabelana nge:

Yintoni utyando lokuthintela isifo sohlangothi/istroke?

Utyando lokuthintela isifo sohlangothi okanye isifo sohlangothi lubhekisa kuluhlu lweenkqubo zotyando ezijolise ekunciphiseni umngcipheko wesifo sohlangothi okanye ukunyanga iimeko ezinokukhokelela kwisifo sohlangothi. Isifo sohlangothi senzeka xa ukuhamba kwegazi ukuya kwinxalenye yengqondo kuphazamiseka, nto leyo ekhokelela ekonakaleni kweeseli zobuchopho. Injongo ephambili yale migudu yotyando kukubuyisela okanye ukuphucula ukuhamba kwegazi ukuya engqondweni, ngaloo ndlela kunciphisa umngcipheko wesifo sohlangothi kwixesha elizayo.

Iinkqubo ezibandakanyekayo kutyando lokuthintela isifo sohlangothi zinokulungisa iimeko ezahlukeneyo ezisisiseko, ezifana ne-carotid artery stenosis, okukuncitshiswa kwemithambo yegazi ehambisa igazi ebuchotsheni. Ezinye iimeko ezinokubangela utyando ziquka i-aneurysms, i-arteriovenous malformations (AVMs), kunye neentlobo ezithile zegazi eliqhekekileyo. Ngokujongana nale micimbi, utyando lunokunciphisa kakhulu amathuba okuba nesifo sohlangothi kwaye luphucule impilo yengqondo iyonke.

Injongo yotyando lokuthintela isifo sohlangothi inamacandelo amaninzi. Injongo yalo kukuthintela ukwenzeka kwesifo sohlangothi, ukunciphisa ubukhali besifo sohlangothi, nokuphucula umgangatho wobomi kwizigulane ezisengozini. Ezi nkqubo zihlala zenziwa ngoogqirha bemithambo-luvo okanye oogqirha bemithambo-luvo abagxile ekunyangeni iimeko ezichaphazela ingqondo nemithambo yegazi.

 

Kutheni kwenziwa utyando lokuthintela isifo sohlangothi/istroke?

Utyando lokuthintela isifo sohlangothi ludla ngokucetyiswa kwizigulana ezibonisa iimpawu ezithile okanye iimeko ezandisa umngcipheko wazo wokufumana isifo sohlangothi. Iimpawu eziqhelekileyo ezinokukhokelela ekuqwalaselweni kokungenelela kotyando ziquka ukuhlaselwa kwe-ischemic okuhamba kancinci (ii-TIA), ezidla ngokubizwa ngokuba yi-"mini-strokes." Ii-TIA ziziqendu zexeshana zokungasebenzi kakuhle kwemithambo-luvo okubangelwa kukuphazamiseka okufutshane kokuhamba kwegazi ukuya ebuchotsheni. Zisebenza njengemiqondiso ebalulekileyo yesilumkiso sokuba isifo sohlangothi esipheleleyo sinokwenzeka kwixesha elizayo.

Ezinye iimeko ezinokubangela isidingo sotyando ziquka i-carotid artery stenosis enzima, apho ukuncitshiswa kwemithambo ye-carotid kudlula i-70%. Oku kuthinteleka okukhulu kunokukhokelela ekunciphiseni ukuhamba kwegazi ukuya ebuchotsheni, okwandisa umngcipheko we-stroke. Ukongeza, izigulane ezinembali ye-stroke okanye i-TIA, ingakumbi ezo zingakhange zisabele kakuhle kulawulo lwezonyango, zinokuba ngabaviwa abafanelekileyo kunyango.

Utyando lunokusetyenziswa nakwizigulana ezine-brain aneurysms okanye ii-AVM. I-aneurysm kukudumba kwemithambo yegazi okunokuqhekeka, okukhokelela kwi-hemorrhagic stroke. Ii-AVM zizinto ezingaqhelekanga phakathi kwemithambo yegazi kunye nemithambo yegazi ezinokuqhekeka zize zibangele ukopha ebuchotsheni. Kwezi meko, iinkqubo zotyando zijolise ekulungiseni okanye ekususeni imithambo yegazi echaphazelekayo ukuthintela ukuba i-stroke ingenzeki.

 

Iimpawu zotyando lokuthintela isifo sohlangothi/istroke

Iimeko ezininzi zonyango kunye neziphumo zokuxilongwa zingabonisa imfuneko yotyando lokuthintela isifo sohlangothi. Ezi ziquka:

  • I-Stenosis yeCarotid Artery Enzima: Izigulane ezine-carotid artery ezincipha ngaphezu kwama-70% zihlala zijongwa njengotyando, ingakumbi ukuba ziye zafumana iimpawu ezifana ne-TIAs okanye i-stroke encinci.
  • Imbali yoHlaselo lwe-Ischemic oluThutyana (ii-TIA): Abantu abaye baba ne-TIA enye okanye ezingaphezulu basengozini enkulu yokuba ne-stroke epheleleyo. Utyando lunokucetyiswa ukuthintela iziganeko zexesha elizayo.
  • Istroke Sangaphambili: Izigulana eziye zahlaselwa sistroke zinokufuna utyando ukuze kulungiswe iingxaki ezibangele esi siganeko, ezifana nesifo semithambo yegazi ebuhlungu okanye ii-aneurysms.
  • Ii-Aneurysms zobuchopho: Ukuba i-aneurysm ifunyenwe kwaye ithathwa njengesemngciphekweni wokuqhekeka, iindlela zotyando zinokuthathwa njengezithintela istroke esophayo.
  • Iingxaki zemithambo yegazi (ii-AVM): Izigulana ezifunyaniswe zine-AVM ezibeka emngciphekweni wokopha zinokuba ngabaviwa abafake utyando lokususa okanye ukulungisa imithambo yegazi engaqhelekanga.
  • Ezinye iingxaki zemithambo yegazi: Iimeko ezifana nesifo seMoyamoya, esibandakanya ukucutheka okuqhubekekayo kwemithambo yegazi yobuchopho, zisenokufuna unyango lotyando ukuphucula ukuhamba kwegazi nokunciphisa umngcipheko westroke.

Ngamafutshane, utyando lokuthintela isifo sohlangothi lungenelelo olubalulekileyo kwizigulane ezisengozini enkulu yesifo sohlangothi ngenxa yeemeko ezahlukeneyo ezisisiseko. Ngokujongana nale micimbi ngeendlela zotyando, ababoneleli bezempilo bajolise ekuphuculeni iziphumo zesigulana kunye nokunciphisa ukwanda kwesifo sohlangothi.

 

Izithintelo zotyando lokuthintela iStroke/Stroke

Nangona utyando lunokuba lukhetho oluluncedo lokuthintela isifo sohlangothi, iimeko ezithile okanye izinto ezithile zinokwenza isigulana singafaneleki kwezi nkqubo. Ukuqonda ezi zithintelo kubalulekile kwizigulana nakubaboneleli bezempilo ukuqinisekisa ukhuseleko nokusebenza kakuhle.

  • Iimeko zonyango eziMandundu: Izigulane ezinesifo sentliziyo esinzima, isifo seswekile esingalawulekiyo, okanye isifo semiphunga esibalulekileyo zisenokungabi ngabona bantu bafanelekileyo botyando. Ezi meko zinokunyusa umngcipheko weengxaki ngexesha nasemva kwenkqubo.
  • Usulelo olusebenzayo: Ukuba isigulana sinosulelo olusebenzayo, ingakumbi kwindawo apho kucetywayo utyando, oku kusenokulibazisa okanye kuthintele inkqubo. Usulelo lunokubangela iingxaki zokuchacha kwaye lonyuse umngcipheko weengxaki zempilo.
  • Iziphazamiso zokujiya kwegazi: Izigulana ezineemeko ezichaphazela ukujiya kwegazi, ezifana ne-hemophilia okanye ezinye izifo zemfuza, zinokujongana neengozi ezingakumbi ngexesha lotyando. Ezi zigulana zinokopha kakhulu, nto leyo enokwenza kube nzima ukwenza utyando.
  • Ubudala obuPhezulu: Nangona ubudala bodwa bungeyonto ibangela ukuba umntu angafaneleki, abaguli abadala banokuba nezinye iingxaki zempilo ezinokubangela ukuba utyando lube nzima. Uvavanyo olucokisekileyo luyimfuneko ukuze kuhlolwe iingozi xa kuthelekiswa neenzuzo.
  • Impilo Embi xa iyonke: Izigulane ezibuthathaka okanye ezinezifo ezininzi ezihambisana noko zisenokungakulungeli kakuhle utyando. Uvavanyo olupheleleyo oluvela kwiqela lezonyango lubalulekile ukuze kuchongwe ukuba iingenelo ezinokubakho zingaphezulu kweengozi.
  • Uxinzelelo lwegazi olungalawulwayo: Uxinzelelo lwegazi oluphezulu olungalawulwa kakuhle lunokunyusa umngcipheko weengxaki ngexesha lotyando. Kubalulekile ukuba izigulana zilawule uxinzelelo lwegazi lwazo ngaphambi kokuba zicinge ngeendlela zotyando.
  • Ukhetho lwesigulana: Ezinye izigulana zinokukhetha ukungatyandi ngenxa yeenkolelo zazo, ixhala malunga nale nkqubo, okanye umnqweno wokuhlola ezinye iindlela zonyango. Ukuzimela kwesigulana yinto ebalulekileyo ekuqwalaselweni kwenkqubo yokwenza izigqibo.
  • Iingqwalasela ze-Anatomical: Kwezinye iimeko, ukwakheka kwemithambo yegazi yesigulana kunokwenza utyando lube yingozi ngakumbi okanye lube nzima ngokwetekhnoloji. Izifundo zomfanekiso-ngqondweni zinokunceda ekuqinisekiseni ukuba ukwakheka kwesigulane kufanelekile na kunyango.

 

Indlela Yokulungiselela Utyando Lokuthintela Istroke/Istroke

Ukulungiselela utyando linyathelo elibalulekileyo ekuqinisekiseni iziphumo eziphumelelayo. Nazi ezinye zemiyalelo ebalulekileyo yangaphambi kwenkqubo, iimvavanyo, kunye namanyathelo okhuseleko ekufuneka izigulane ziwalandele:

  • Uthethwano nababoneleli ngezempilo: Ngaphambi kotyando, izigulana kufuneka zibe neengxoxo ezicokisekileyo neqela lazo lezempilo, kuquka oogqirha bezifo zengqondo kunye noogqirha botyando. Oku kunceda ekucaciseni inkqubo, iziphumo ezilindelekileyo, kunye nazo naziphi na iingxaki.
  • Uphononongo lweMbali yezoNyango: Izigulana kuya kufuneka zinike imbali epheleleyo yezonyango, kuquka nawaphi na amayeza eziwasebenzisayo, ii-aleji, kunye notyando lwangaphambili. Olu lwazi lunceda iqela lezonyango ukuba lihlole iingozi kwaye lilungelelanise inkqubo ngokweemfuno zesigulana.
  • Uvavanyo lwangaphambili: Kunokufuneka iimvavanyo ezahlukeneyo ngaphambi kotyando, kuquka uvavanyo lwegazi, izifundo zomfanekiso (ezifana ne-CT okanye i-MRI scans), mhlawumbi ne-electrocardiogram (EKG) ukuvavanya impilo yentliziyo. Ezi vavanyo zinceda ekuqinisekiseni ukuba isigulana sikulungele utyando.
  • Ulawulo lwamayeza: Izigulana zisenokufuna ukulungisa amayeza azo ngaphambi kotyando. Umzekelo, amayeza okunciphisa igazi anokufuna ukunqunyanyiswa ukuze kuncitshiswe umngcipheko wokopha kakhulu. Kubalulekile ukulandela imiyalelo yomboneleli wezempilo malunga nokulungiswa kwamayeza.
  • Ukuguqula indlela yokuphila: Izigulana zihlala zicetyiswa ukuba zenze utshintsho oluthile kwindlela eziphila ngayo ngaphambi kotyando. Oku kungabandakanya ukuyeka ukutshaya, ukunciphisa utywala, kunye nokulandela ukutya okunempilo kwentliziyo ukuphucula impilo iyonke.
  • Imiyalelo yokuzila ukutya: Izigulana zihlala ziyalelwa ukuba zizile ukutya ixesha elithile ngaphambi kotyando, ngesiqhelo ebusuku. Oku kuthetha ukuba azityi okanye aziseli, nto leyo enceda ekunciphiseni umngcipheko weengxaki ngexesha lotyando.
  • Amalungiselelo ezothutho: Ekubeni izigulana zinokufumana i-anesthesia, kufuneka zilungiselele ukuba umntu aziqhubele ekhaya emva kwenkqubo. Kubalulekile ukuba ungaqhubi okanye usebenzise oomatshini abanzima ubuncinane iiyure ezingama-24 emva kotyando.
  • UCwangciso loNyango lwasemva kotyando: Izigulana kufuneka zixoxe ngononophelo lwasemva kotyando neqela lazo lezempilo. Oku kuquka ukuqonda ukuba yintoni emele ilindelwe ngexesha lokuchacha, naziphi na iintlanganiso zokulandelela ezifunekayo, kunye nendlela yokulawula iintlungu okanye ukungakhululeki.

 

Utyando lokuthintela iStroke/iStroke: Inkqubo yeNyathelo ngeNyathelo

Ukuqonda into omawuyilindele ngexesha lotyando kunokunceda ekunciphiseni ixhala kunye nokulungiselela izigulana amava. Nantsi inkcazo-ntetho yenkqubo inyathelo ngenyathelo:

  • ULungiselelo lwangaphambili: Ngomhla wotyando, izigulana ziza kufika esibhedlele okanye kwiziko lotyando. Baza kubhalisa, kwaye umongikazi uza kujonga imbali yabo yezonyango aze aqinisekise inkqubo. Izigulana ziza kutshintsha ilokhwe yesibhedlele kwaye zinokufumana umgca we-intravenous (IV) ukuze zifumane amayeza kunye nolwelo.
  • Ulawulo lokuthomalalisa: Ngaphambi kokuba inkqubo iqale, ingcali yokubulala iintlungu iza kunika i-anesthesia. Ngokuxhomekeke kuhlobo lotyando, oku kungaba yi-anesthesia eqhelekileyo (apho isigulane silele ngokupheleleyo) okanye i-anesthesia yendawo (apho indawo ingasebenzi kakuhle, kwaye isigulane sihlala siphaphile).
  • Inkqubo yoTyando: Amanyathelo athile otyando aya kuxhomekeka kuhlobo lwenkqubo eyenziwayo. Umzekelo, kwi-carotid endarterectomy, ugqirha wenza i-incision entanyeni ukuze afikelele kwi-carotid artery, asuse i-plaque buildup, aze avale i-artery. Kwezinye iinkqubo, ezifana ne-stenting, i-catheter ifakwa ngemithambo yegazi ukuze kubekwe i-stent egcina i-artery ivulekile.
  • Ukubeka iliso ngexa loTyando: Ngalo lonke elo xesha, igqiza elityandayo liya kuzijonga iimpawu ezibalulekileyo zesigulana, kuquka ukubetha kwentliziyo, uxinezeleko lwegazi nomlinganiselo weoksijini. Oku kuqinisekisa ukuba isigulane sihlala sizinzile kwaye sikhuselekile ngexesha lokusebenza.
  • Ukugqitywa koTyando: Xa inkqubo igqityiwe, iqela lotyando liza kuvala nayiphi na imingxunya lize lijonge isigulana njengoko sivuka emva kokusebenzisa i-anesthesia. Izigulana zinokuba nokukruquka okanye ukudideka njengoko i-anesthesia iphela.
  • Igumbi lokubuyisela: Emva kotyando, izigulana ziya kusiwa kwigumbi lokuchacha apho ziya kubekwa esweni ngokusondeleyo. Abahlengikazi baya kujonga iimpawu ezibalulekileyo kwaye balawule nayiphi na intlungu okanye ukungakhululeki. Izigulana zingahlala zichacha iiyure ezimbalwa ngaphambi kokuba zifuduselwe kwigumbi lesibhedlele okanye zikhutshwe.
  • Ukhathalelo lwasemva kotyando: Xa sele zizinzile, izigulana ziya kufumana imiyalelo yokhathalelo emva kotyando, kuquka indlela yokulawula iintlungu, iimpawu zeengxaki ekufuneka ziqwalaselwe, kunye nexesha lokulandela umboneleli wezempilo wazo. Kubalulekile ukunamathela kwezi zikhokelo ukuze uphile kakuhle.
  • Ukuqeshwa kolandelo: Izigulana ziya kuba namadinga okulandela emva kotyando ukuze zijonge ukuba ziyaphila na kwaye zihlole impumelelo yotyando. Olu tyelelo lubalulekile ekuqinisekiseni ukuba isigulana siphiliswa kakuhle kwaye sijongane nazo naziphi na iingxaki.

 

Iingozi kunye neengxaki zotyando lokuthintela isifo sohlangothi/istroke

Njengayo nayiphi na inkqubo yotyando, utyando lokuthintela isifo sohlangothi lunemingcipheko ethile kunye neengxaki ezinokubakho. Ukuqonda oku kunokunceda izigulana zenze izigqibo ezinolwazi kwaye zilungiselele ukuchacha kwazo.

  • Imingcipheko eqhelekileyo:
    • Ukopha: Okunye ukopha kulindeleke emva kotyando, kodwa ukopha kakhulu kunokufuna unyango olongezelelweyo.
    • Usulelo: Kukho umngcipheko wosulelo kwindawo yotyando, olunokuthi lulawulwe ngamayeza okubulala iintsholongwane.
    • Intlungu Nokungakhululeki: Izigulana zinokuba neentlungu kwindawo yokusikwa, ezinokulawulwa ngamayeza eentlungu.
    • Ukonakala kwemithambo-luvo: Ngokuxhomekeke kwindawo yotyando, kunokubakho umngcipheko wokonakala kwemithambo-luvo, okukhokelela kutshintsho lwexeshana okanye olusisigxina kwimvakalelo okanye intshukumo.
  • Imingcipheko eNcinci:
    • Istroke: Nangona olu tyando lujolise ekuthinteleni istroke, kukho umngcipheko omncinci wokuba nestroke ngexesha okanye emva nje kwenkqubo.
    • Iingxaki Zentliziyo: Izigulana ezineengxaki zentliziyo esele zikhona zinokuba neengxaki ezifana ne-arrhythmias okanye ukuhlaselwa yintliziyo.
    • Amahlwili egazi: Utyando lunokunyusa umngcipheko wokuba amahlwili egazi avele emilenzeni okanye emiphungeni, nto leyo enokufuna unyango.
  • Imingcipheko enqabileyo:
    • Iimpendulo ze-Anesthesia: Ezinye izigulana zinokuba neempendulo ezimbi kwi-anesthesia, nangona oku kungaqhelekanga.
    • Ukudumba kobuchopho: Ukudumba kwengqondo kunokwenzeka emva kotyando, nto leyo enokufuna unyango olongezelelweyo.
    • Ukufa: Nangona kungaqhelekanga kakhulu, naluphi na utyando lunomngcipheko wokufa, ingakumbi kwizigulana ezineengxaki ezinkulu.
  • Iingqwalasela zexesha elide: Emva kotyando, izigulana zisenokufuna ukwenza utshintsho kwindlela eziphila ngayo ukuze kuncitshiswe umngcipheko westroke kwixesha elizayo. Oku kuquka ukulawula uxinzelelo lwegazi, amanqanaba e-cholesterol, kunye nokutya okunempilo kunye nokuzilolonga rhoqo.

Ukuqukumbela, utyando lokuthintela isifo sohlangothi lunokuba yindlela esindisa ubomi kwizigulane ezininzi. Nangona kunjalo, ukuqonda izithintelo, amanyathelo okulungiselela, iinkcukacha zenkqubo, kunye neengozi ezinokubakho kubalulekile ekwenzeni izigqibo ezinolwazi nokuqinisekisa isiphumo esiphumelelayo. Soloko unxibelelana neengcali zezempilo ukuze ubone eyona ndlela ilungileyo yokwenza ehambelana neemfuno zempilo zomntu ngamnye.

 

Ukuchacha Emva Kotyando Lokuthintela Istroke/Istroke

Ukuchacha emva kotyando olujolise ekuthinteleni istroke sisigaba esibalulekileyo esifuna ingqalelo enonophelo kunye nokuthotyelwa kweengcebiso zonyango. Ixesha lokuchacha linokwahluka kakhulu ngokuxhomekeke kuhlobo lotyando olwenziweyo, impilo yesigulana iyonke, kunye nokubakho kwazo naziphi na iingxaki. Ngokubanzi, izigulana zinokulindela eli xesha lokuchacha lilandelayo:

  • Ixesha elikhawulezayo emva kokuSebenza (Iintsuku ezi-0-2): Emva kotyando, izigulana zihlala zijongwa esibhedlele iiyure ezingama-24 ukuya kuma-48. Ngeli xesha, ababoneleli bezempilo baya kuvavanya iimpawu ezibalulekileyo, balawule iintlungu, baze bajonge naziphi na iimpawu zeengxaki. Izigulana zinokufumana ukungonwabi, kodwa kuya kubakho amaqhinga okulawula iintlungu.
  • Ukuchacha Kwexesha Elifutshane (Iintsuku ezi-2 ukuya kwiiveki ezi-2): Nje ukuba bakhululwe, abaguli baya kuqhubeka nokuchacha ekhaya. Eli xesha libalulekile ekuphumleni nasekuqaliseni imisebenzi kancinci kancinci. Abaguli bayacetyiswa ukuba baphephe imisebenzi enzima kunye nokuphakamisa izinto ezinzima. Kuya kucwangciswa amaxesha okulandela ukuze kujongwe ukuchacha kunye nokulungisa amayeza njengoko kufuneka.
  • Ukuchacha Phakathi Kwexesha Eliqhelekileyo (Iiveki ezi-2 ukuya kwezi-6): Ngeli nqanaba, izigulane ezininzi ziqala ukuziva zifana nazo. Imisebenzi elula, efana nokuhamba kunye nokuzolula kancinci, inokuqaliswa. Kubalulekile ukulandela naziphi na iinkqubo zokubuyisela umzimba ezimiselweyo, ezinokubandakanya unyango lomzimba ukuze ufumane amandla kunye nokuhambahamba.
  • Ukuchacha Kwexesha Elide (Iiveki ezi-6 nangaphezulu): Ukuchacha ngokupheleleyo kungathatha iinyanga ezininzi. Izigulana ziyakhuthazwa ukuba zenze umthambo rhoqo, ophakathi njengoko kuvunyelwe kwaye zigcine ukutya okunempilo kwentliziyo. Ukulandelela rhoqo ababoneleli bezempilo kuya kunceda ukuqinisekisa ukuba ukuchacha kuyaqhubeka kwaye naluphi na utshintsho olufunekayo kwindlela yokuphila luyaphunyezwa.

 

Iingcebiso zoLondolozo lwasemva:

  • Ukubambelela kunyango: Sela amayeza anikwe ngugqirha njengoko uyalelwe ukuthintela isifo sohlangothi kwixesha elizayo.
  • Utshintsho ekutyeni: Yamkela ukutya okusempilweni okunentliziyo etyebileyo kwiziqhamo, imifuno, ukutya okuziinkozo, kunye neeproteni ezibhityileyo.
  • Ukuhlolwa rhoqo: Yiya kuzo zonke iindibano zokulandelela ukuze ujonge indlela yokuchacha kwaye ulungise izicwangciso zonyango.
  • Umsebenzi woMzimba: Nyusa kancinci kancinci amanqanaba omsebenzi womzimba, ujonge ubuncinane imizuzu eli-150 yokuzilolonga okuphakathi ngeveki, njengoko ugqirha wakho ekucebisa.
  • Inkqubo yoNkxaso: Cela usapho kunye nabahlobo ukuba bakunike inkxaso ngokweemvakalelo kunye noncedo ngexesha lokuchacha.

 

Xa Imisebenzi Yesiqhelo Inokuqalisa kwakhona:

Uninzi lwezigulane zinokubuyela kwimisebenzi yemihla ngemihla elula kwiiveki ezimbalwa, kodwa kungathatha iinyanga ezininzi ngaphambi kokuba ziphinde ziqalise imisebenzi enzima okanye zibuyele emsebenzini. Soloko unxibelelana nomboneleli wakho wezempilo ngaphambi kokuba wenze naluphi na utshintsho kwinqanaba lomsebenzi wakho.

 

Iingenelo zotyando lokuthintela iStroke/iStroke

Iingenelo zokwenza utyando lokuthintela isifo sohlangothi zibalulekile kwaye zinokukhokelela kwiziphumo zempilo ezingcono kunye nomgangatho wobomi ophucukileyo. Nazi ezinye zeengenelo eziphambili:

  • Umngcipheko Oncitshisiweyo Westroke Yexesha Elizayo: Injongo ephambili yotyando kukunciphisa umngcipheko westroke kwixesha elizayo. Ngokujongana neengxaki ezisisiseko ezifana ne-carotid artery stenosis okanye i-atrial fibrillation, izigulana zinokunciphisa kakhulu amathuba azo okufumana esinye isifo sostroke.
  • UkuPhuculwa kokuHamba kwegazi: Utyando lunokubuyisela ukuhamba kwegazi okuqhelekileyo engqondweni, nto leyo ibalulekileyo ekugcineni ukusebenza kwengqondo kunye nempilo yengqondo iyonke. Ukujikeleza kwegazi okuphuculweyo kunokuphucula amanqanaba amandla kunye namandla omzimba.
  • Umgangatho woBomi owongeziweyo: Izigulana ezininzi zixela umgangatho ongcono wobomi emva kotyando. Ngenxa yokuncipha kwexhala malunga nokuhlaselwa sistroke kunye nempilo yomzimba ephucukileyo, izigulana zihlala ziziva zinamandla okuzibandakanya kwimisebenzi yemihla ngemihla kunye nokwenza izinto ezithandwayo.
  • Ukubanakho ukuBuyiselwa kwisimo sangaphambili: Utyando lunokuvula amathuba okubuyela kwimeko yesiqhelo. Izigulana zinokungenelwa kunyango lomzimba, lomsebenzi, okanye lokuthetha, olunokubanceda baphinde bafumane izakhono ezilahlekileyo kwaye baphucule ukuzimela kwabo.
  • Ukubeka iliso kwiMpilo kwexesha elide: Emva kotyando, izigulana zihlala zibekwe phantsi kwesicwangciso sokulandelela esicwangcisiweyo, esivumela ukubekwa esweni kwempilo okuqhubekayo kunye nokungenelela kwangethuba ukuba kukho naziphi na iingxaki eziphakamayo.

 

Utyando lokuthintela iStroke/iStroke vs. Ulawulo lwamayeza

Nangona utyando luyindlela yokuthintela isifo sohlangothi, ulawulo lwamayeza ludla ngokuba lolona luhlu lokuqala lokuzikhusela. Nantsi intelekelelo yezi ndlela zombini:

uphawuUtyando Lokuthintela IstrokeUlawulo lwamayeza
InjongoIjongana ngqo neengxaki zomzimbaUlawula izinto ezinobungozi kunye neempawu
UkuhlaselaInkqubo ehlaselayoOkungahambisiyo
Ixesha lokubuyiselaIiveki ezininzi ukuya kwiinyangaKweso
ukusebenzaIphezulu kwiimeko ezithileIyahluka ngokusekelwe ekuthobeleni
ImiphumelaImingcipheko yotyando (usulelo, ukopha)Iziphumo ebezingalindelekanga zamayeza ezinokubakho
Ulawulo Lwexesha elideIfuna ukhathalelo olulandelayoUkunamathela rhoqo kumayeza

 

Iindleko zotyando lokuthintela iStroke/Stroke eIndiya

Ixabiso eliqhelekileyo lotyando lokuthintela isifo sohlangothi eIndiya liqala kwi-₹1,00,000 ukuya kwi-₹3,00,000. Ukuze ufumane uqikelelo oluchanekileyo, nxibelelana nathi namhlanje.

 

Imibuzo Ebuzwa Rhoqo Malunga Notyando Lokuthintela Istroke/Istroke

  • Zeziphi iinguqu zokutya ekufuneka ndizenze emva kotyando? 
    Emva kotyando, kubalulekile ukuba utye ukutya okunempilo nentliziyo. Gxila ekutyeni iziqhamo, imifuno, iinkozo ezipheleleyo, iiproteni ezingenamafutha amaninzi, kunye namafutha anempilo. Nciphisa ityuwa, iswekile, kunye namafutha agcweleyo. Ukuhlala unamanzi amaninzi kubalulekile. Nxibelelana nengcali yesondlo ukuze ufumane iingcebiso zokutya ezilungiselelwe wena.
  • Ndiza kuhlala ixesha elingakanani esibhedlele emva kotyando?
    Ixesha lokuhlala esibhedlele lidla ngokuthatha usuku olu-1 ukuya kwezi-2, kuxhomekeke kuhlobo lotyando kunye nenkqubela yakho yokuchacha. Iqela lakho lezonyango liza kukujonga ngokusondeleyo naziphi na iingxaki ngaphambi kokuba uphume esibhedlele.
  • Ndingawathatha amayeza am rhoqo emva kotyando?
    Kufuneka uxoxe ngamayeza akho angoku nomboneleli wakho wezempilo ngaphambi kotyando. Amanye amayeza anokufuna ukulungiswa okanye amiswe okwethutyana. Soloko ulandela imiyalelo kagqirha wakho malunga nolawulo lwamayeza emva kotyando.
  • Ndingenza ntoni xa ndiva iintlungu emva kotyando?
    Kuqhelekile ukuba uzive ungakhululekanga emva kotyando. Nangona kunjalo, ukuba iintlungu zinzima okanye ziyanda, nxibelelana nomboneleli wakho wezempilo ngoko nangoko. Banokuvavanya imeko yakho baze bakunike iindlela ezifanelekileyo zokulawula iintlungu.
  • Ndingabuyela nini emsebenzini emva kotyando? 
    Ixesha lokubuyela emsebenzini liyahluka ngokuxhomekeke kuhlobo lotyando kunye neemfuno zomzimba zomsebenzi wakho. Uninzi lwezigulana lunokubuyela emsebenzini olula kwiiveki ezimbalwa, kodwa qhagamshelana nogqirha wakho ukuze ufumane ingcebiso elungiselelwe wena.
  • Ngaba kukho imisebenzi endifanele ndiyiphephe ngexesha lokuchacha?
    Ewe, kuphephe ukuphakamisa izinto ezisindayo, ukuzilolonga okunzima, kunye nemisebenzi enokubangela ukuwa okanye ukwenzakala ngexesha lokuqala lokuchacha. Landela iingcebiso zikagqirha wakho zemisebenzi ekhuselekileyo.
  • Ndingakwazi njani ukulawula uxinzelelo ngexesha lokubuyisela?
    Ukulawula uxinzelelo kubalulekile ukuze uphile. Cinga ngeendlela zokuphumla ezifana nokuphefumla nzulu, ukucamngca, okanye i-yoga ethambileyo. Ukuzibandakanya kwizinto ozithandayo kunye nokuchitha ixesha nabantu obathandayo kunokunceda ekunciphiseni uxinzelelo.
  • Zeziphi iimpawu zengxaki ekufuneka ndizijonge?
    Lumka xa ubona iimpawu ezinje ngentloko ebuhlungu, ubuthathaka obukhawulezileyo, ubunzima bokuthetha, okanye utshintsho embonweni. Ukuba ufumana naziphi na kwezi mpawu, funa uncedo lwezonyango ngokukhawuleza.
  • Ndingahamba emva kotyando?
    Ukuhamba ngesiqhelo kukhuselekile emva kokuchacha, kodwa kungcono ukubonisana nomboneleli wakho wezempilo ngaphambi kokuba wenze naziphi na izicwangciso. Banokukunika iingcebiso malunga nokuba kukhuselekile nini ukuhamba kunye naziphi na izilumkiso omele uzithathe.
  • Ngaba unyango lomzimba luyimfuneko emva kotyando?
    Unyango lomzimba lunokuba luncedo kwizigulana ezininzi, luncede ekubuyiseleni amandla kunye nokuhambahamba. Ugqirha wakho uza kucebisa inkqubo yokubuyisela umzimba ngokweemfuno zakho.
  • Kuza kufuneka ndithathe amayeza okunciphisa igazi ixesha elingakanani emva kotyando?
    Ubude bexesha lonyango lokunciphisa igazi buyahluka ngokusekelwe kwizinto ezinobungozi zomntu ngamnye. Umboneleli wakho wezempilo uya kugqiba ubude obufanelekileyo bonyango ngokusekelwe kwimeko yakho ethile.
  • Zeziphi iinguqulelo zendlela yokuphila ekufuneka ndiziqwalasele emva kotyando? 
    Yamkela indlela yokuphila enempilo yentliziyo, kuquka ukuzilolonga rhoqo, ukutya okunesondlo, kunye nokuphepha ukutshaya kunye nokusela utywala ngokugqithisileyo. Olu tshintsho lunokunciphisa kakhulu umngcipheko wakho westroke kwixesha elizayo.
  • Ndingaba nabo abantwana emva kotyando?
    Izigulana ezininzi zinokuba nabantwana emva kotyando, kodwa kubalulekile ukuxoxa ngezicwangciso zakho nomboneleli wakho wezempilo. Banokukunika isikhokelo ngokusekwe kwimeko yakho yempilo kunye nokuchacha.
  • Inkxaso yentsapho inayiphi indima ekuchacheni?
    Inkxaso yosapho ibalulekile ngexesha lokuchacha. Ukuba nabantu obathandayo abanokukunceda ngemisebenzi yemihla ngemihla, banike inkxaso ngokweemvakalelo, kwaye bakhuthaze imikhwa esempilweni kunokuphucula kakhulu amava akho okuchacha.
  • Kukangaphi apho ndiya kufuna idinga lokulandelisa? 
    Amadinga okulandela emva kotyando adla ngokucwangciswa rhoqo emva kweeveki ezimbalwa ukuya kwiinyanga emva kotyando. Umboneleli wakho wezempilo uya kugqiba ukuba uza kuphinda asebenze kangakanani ngokusekwe kwinkqubela phambili yokuchacha kwakho kunye nemeko yakho yempilo.
  • Kuthekani ukuba ndinemeko esele ikhona?
    Ukuba unesigulo esele sikhona, thetha ngaso nomboneleli wakho wezempilo ngaphambi kotyando. Baza kuqwalasela impilo yakho iyonke xa becwangcisa unyango lwakho kunye nokuchacha.
  • Ndingaqhuba emva kotyando?
    Ukuqhuba akukhuthazwa ukuba ude uphile ngokupheleleyo kwaye ufumane imvume evela kumboneleli wakho wezempilo. Oku kuqinisekisa ukhuseleko lwakho kunye nolwabanye abantu endleleni.
  • Ndingenza ntoni xa ndiziva ndidandathekile emva kotyando?
    Kuqhelekile ukuba neemvakalelo zosizi okanye ixhala emva kotyando. Ukuba ezi mvakalelo ziyaqhubeka, qhagamshelana nomboneleli wakho wezempilo ukuze akunike inkxaso. Banokucebisa iingcebiso okanye ezinye izixhobo zokunceda.
  • Ndingahlala njani ndikhuthazekile ngexesha lokuchacha?
    Zibekele usukelo oluncinci nolunokufezekiswa kwaye ubhiyozele inkqubela yakho. Ukuzibandakanya kwimisebenzi oyithandayo kunye nokuzingqonge nabahlobo kunye nosapho oluxhasayo kunokukunceda ugcine inkuthazo.
  • Iyintoni imbono yexesha elide emva kotyando?
    Imbono yexesha elide emva kotyando lokuthintela isifo sohlangothi idla ngokuba ntle, ingakumbi xa kutshintshwa indlela yokuphila kunye nokuthotyelwa kweengcebiso zonyango. Ukulandelela rhoqo kunye nokubeka iliso kubalulekile ekugcineni impilo.

 

isiphelo

Utyando lokuthintela isifo sohlangothi lungenelelo olubalulekileyo olunokunciphisa kakhulu umngcipheko wesifo sohlangothi kwixesha elizayo kwaye luphucule umgangatho wobomi ngokubanzi. Ukuqonda inkqubo yokuchacha, iingenelo, kunye notshintsho olunokwenzeka kwindlela yokuphila kubalulekile kwizigulana nakwiintsapho zazo. Ukuba wena okanye umntu omthandayo nicinga ngale nkqubo, kubalulekile ukubonisana neengcali zonyango ukuze nixoxe ngezona ndlela zibalaseleyo ezihambelana neemfuno zakho zempilo.

×

I-Disclaimer: Le ngcaciso yenzelwe iinjongo zemfundo kuphela kwaye ayithathi indawo yeengcebiso zonyango zobungcali. Hlala udibana nogqirha wakho malunga neenkxalabo zonyango.

umfanekiso umfanekiso
Cela iFowback
Cela uMfowunelo Emva
Uhlobo lwesicelo
umfanekiso
ugqirha
Ukuqeshwa kweNcwadi
Abatyunjwa
Jonga ukuqeshwa kweNcwadi
umfanekiso
Izibhedlele
Fumana isibhedlele
Izibhedlele
Jonga Fumana isibhedlele
ncokola
umfanekiso
Ukuhlolwa kwempilo
Incwadi yoHlolo lweMpilo
Ukuhlolwa kweMpilo
Jonga uHlolo lweMpilo yeNcwadi
umfanekiso
Khangela Icon
ukufuna
Jonga uPhando
umfanekiso
ifowuni
Sisithile
Sisithile
Jonga Call us
umfanekiso
ugqirha
Ukuqeshwa kweNcwadi
Abatyunjwa
Jonga ukuqeshwa kweNcwadi
umfanekiso
Izibhedlele
Fumana isibhedlele
Izibhedlele
Jonga Fumana isibhedlele
umfanekiso
Ukuhlolwa kwempilo
Incwadi yoHlolo lweMpilo
Ukuhlolwa kweMpilo
Jonga uHlolo lweMpilo yeNcwadi
umfanekiso
Khangela Icon
ukufuna
Jonga uPhando
umfanekiso
ifowuni
Sisithile
Sisithile
Jonga Call us