- Izifo kunye neeMeko
- Appendicitis - Iimpawu kunye neempawu, izizathu, ukuxilongwa kunye nonyango
Appendicitis - Iimpawu kunye neempawu, izizathu, ukuxilongwa kunye nonyango
isishwankathelo
I-appendix sisingxobo esifana nomnwe esincanyathiselwe ekuqaleni kwethumbu elikhulu kwaye asinanjongo yaziwayo emzimbeni womntu. I-Appendicitis yimeko ehambelanayo ye-appendix evuthayo egcwele ubovu obangela intlungu enganyamezelekiyo. Intlungu igxininiswe kwisisu esisezantsi sasekunene. Kwezinye iimeko, iqala malunga nenkaba. Njengoko ukuvuvukala kuyanda, intlungu iba nzima, kwaye i-appendicitis ijika ibe nzima. Uninzi lwaba bantu bachatshazelwa yile meko baphakathi kweminyaka eli-10 nengama-30 ubudala. Ngoko ke, makhe sihlolisise ngakumbi ukuba yintoni kanye kanye i-appendicitis.
Yintoni i-Appendicitis?
I-appendicitis yimeko engxamisekileyo yonyango efuna ingqalelo ngokukhawuleza. Ikwangoyena nobangela uxhaphakileyo wotyando lwesisu. I-appendicitis ingenzeka nakweyiphi na iminyaka kwaye ichaphazela ngokulinganayo amadoda kunye nabasetyhini. Nangona kunjalo, ixhaphake ngakumbi kumadoda aneminyaka eyi-15 ukuya kuma-25 ubudala. Uphononongo lwakutsha nje lubonise ukuncitshiswa kwenani lamatyala e-appendicitis kumazwe asentshona. Iziganeko kumazwe aseAsia naseAfrika zisenokuba ngaphantsi. Kodwa amanani okwenene asuka kula mazwe akafumaneki. Ubuninzi be-appendicitis buphantsi kwiinkcubeko apho ukutya okune-fiber ephezulu kudla rhoqo.
I-appendicitis yenzeka xa ukuvaleka kwe-appendix kubangela ukuba usuleleke kwaye uvuthe. I-appendix iyadumba, isuleleke, kwaye ibe buhlungu kule meko. Ukudumba kunokusasazeka kwizakhiwo zomzimba ezingqonge i-appendix.
Iintlungu ezibangelwayo kunye neempawu zinokulinganisa ezinye iimeko ezifana nosulelo lwe-urinary tract okanye izilonda zesisu. Nangona kunjalo, i-appendicitis yimeko engxamisekileyo efuna unyango olukhawulezileyo. Ukuxilongwa kwe-appendicitis kuxhomekeke kakhulu kumava ogqirha. Uxilongo lwenziwa kwiimpawu zomzimba zesigulane kunye nophando. Intlungu kwindawo esezantsi yesisu yimpawu eziqhelekileyo ezinxulumene ne-appendicitis. Uphando ezifana ultrasound kunye novavanyo lwebhubhoratri lwenziwa ukuze kuhlolwe ngakumbi kunye nokuqwalaselwa okucacileyo kwe-appendicitis. Unyango lwe-appendicitis lubandakanya amayeza okulawula ukusuleleka kunye nokususwa kwe-appendix ngotyando. Ukususwa ngotyando kwi-appendix kuthiwa yi-appendectomy. Ukuba unyango lwe-appendicitis lulibaziseka, isigulane sinokuvela iingxaki ezifana nokubhoboza, ithumba, kunye i-peritonitis. Ngethamsanqa, umntu unokuphila ngaphandle kwe-appendicitis.
I-appendicitis phakathi kwabantwana
Ekubeni nabani na unokufumana i-appendicitis, abantwana abakho sengozini kunabantu abadala. Esi sifo sixhaphakile phakathi kwe-15 ukuya kwi-30 yeminyaka ubudala. Ukuba umntwana okanye umntwana okwishumi elivisayo une-appendicitis, intlungu iya kwenzeka kwisisu esikufutshane nenkaba. Intlungu inokuba nzima kwaye ihambe iye kwicala elisezantsi lasekunene lesisu kunye nezi mpawu zilandelayo:
- Ukuvutha
- Ukuphuhlisa a umkhuhlane
- Ukuziva unesicaphucaphu
- Ukuphelelwa ngumdla wokutya
Kubalulekile ukuba umntwana wakho anyangwe ukuba ugqirha wakho ukholelwa ukuba umntwana wakho une-appendicitis. Ukuba akafunyaniswanga malunga neeyure ezingama-48, kukho amathuba okuba isihlomelo somntwana wakho sinokugqabhuka, sinwenwe, kwaye sonyuke kakhulu. Kuhlala kucetyiswa ukuba udibane nogqirha wakho ukuba umntwana wakho uyakhalaza ngeempawu ezinjenge-appendix, ezifana umkhuhlane, ukugabha, nokungafuni kutya, njengoko kunemiphumo emininzi esenokungamlungelanga umntwana wakho.
Nje ukuba usa umntwana kugqirha, ugqirha unokufumanisa iimpawu kwaye umntwana wakho enze iimvavanyo ezimbalwa ezinje:
- CT scan
- omoya
- Uvavanyo lomfanekiso
- Uvavanyo lwegazi
- Uvavanyo lomchamo
Kusenokubakho ezinye iimvavanyo ezinokunceda ugqirha wakho aqonde oyena nobangela weempawu zomntwana wakho.
Izizathu
Kwezinye iimeko, oyena nobangela we-appendicitis awaziwa. Ngokuqhelekileyo, i-appendicitis ibangelwa xa kukho ukuvaleka kwi-appendix. Oku kuthintelwa okanye ukuthintela kwinwebu yesihlomelo kubangela usulelo. Ibhaktiriya iqalisa ukwanda ngokukhawuleza, yenze i-appendix idumbe, idumbe, kwaye izaliswe bubofu. Ukuba akunikelwa ngqalelo ngokukhawuleza, kunokukhokelela ekugqabhukeni kwesihlomelo. Izinto ezahlukeneyo zinokuthintela isihlomelo sakho, njenge:
- I-appendicitis idla ngokubangelwa kukuthintelwa kwe-appendix ngobunzima be-fecal, ukuqina (ukunciphisa), ubukho bezinto zangaphandle, iintshulube, ukwandiswa kwezicubu ze-lymphoid, izifo, ukwenzakala kunye namathumba.
- Ubukho be-fecal mass, umzimba wangaphandle, okanye usulelo lwentsholongwane lubangela ukudumba kunye nokucaphuka kwi-appendix. Ukuvaleka kwi-appendix kubangela ukunyuka kwemveliso ye-mucus, eyenza uxinzelelo olukhulu kwiindonga ze-appendix. Uxinzelelo oluphezulu kudonga olukhanyayo lwe-appendix lubangela i-thrombosis (ukwakheka kwe-a ihlwili legazi) kwimithambo yegazi emincinci.
- Umgca wangaphakathi we-appendix ngokuqhelekileyo unezicubu ezininzi ze-lymphoid. Ezi yingqokelela yeeseli zomzimba ezibizwa ngokuba zii-lymphocytes. Ezi zicubu ze-lymphoid zinokukhuliswa kwizifo zamathumbu ezifana izifo zesibindi, imasisi, i-amoebiasis, kunye nosulelo lwentsholongwane. Oku kunokubangela ukuvaleka kwe-appendix.
- Izifunxi-gazi ezifana nethreadworms kunye ne-flukes nazo zinokubangela ukuvaleka kwe-appendix. Ukuvaleka kwe-appendix kubonakaliswe kukwenzakala okufana namanxeba okudutyulwa esiswini kunye nesixhobo sokucwangcisa esifakwe kwi-intrauterine esibekwe ngendlela engafanelekanga njenge-CuT. Usulelo olunje isifo sofuba kwaye imihlaza inokukhokelela kwi-appendicitis.
- Uxinzelelo olukhulayo lunciphisa ukuhamba kwegazi kwizicubu. Unikezelo lwegazi olwaneleyo luyafuneka ukuze iiseli zihlale zisempilweni. Ukunqongophala kwegazi kubangela ukufa kweeseli kunye necrosis ye-appendix.
- Xa oku kusenzeka, iibhaktheriya zinokuphindaphinda ngaphakathi kwityhubhu yesihlomelo esivaliweyo. Njengoko iibhaktheriya zanda, iiseli ezikhuselayo kunye nezivuthayo ezifana neeseli ezimhlophe zegazi (WBC) ziqokelela kwindawo yokusuleleka, kwaye yonke inkqubo ibangela ukudumba.
- Ukuvuvukala kunokubangela ukuba i-appendix idumbe kwaye ibe buhlungu. Inokusasazeka kwizicubu kunye nezakhiwo ezijikeleze isihlomelo ngokukhawuleza kwaye zibangele usulelo, i-thrombosiskunye ne-necrosis.
- Ukuba ayiphathwanga, i-appendix eyosulelekileyo okanye evuthayo iya kugqabhuka (i-perforate), ichithe into eyosulelayo kwisigxina sesisu kwaye ibangele i-peritonitis. Ngamanye amaxesha, ithumba elizaliswe bubofu (ipokotho yobofu eyakhelwe kwiithishu) yenziwa ngaphandle kwesihlomelo esidumbileyo. Ngenxa yezi ngxaki, i-appendicitis yimeko engxamisekileyo efuna ukususwa ngokukhawuleza kwe-appendix.
iimpawu
Iimpawu ze-appendicitis zenza i-triad yakudala yeentlungu zesisu, ukuhlanza, kunye nomkhuhlane. Kodwa le ntetho iqhelekileyo ayinakuboniswa kuzo zonke iimeko.
Ubuhlungu besisu luphawu oluqhelekileyo lwe-appendicitis. Ngokuqhelekileyo, intlungu iqala phakathi kwesisu kwaye kamva itshintshela kwicala lasekunene elisezantsi, apho i-appendix ihlala ikhona. Intlungu inokuba nzima ngakumbi ukuba indawo apho i-appendix ifakwe khona icinezelekile okanye ngelixa ukhohlela okanye uhamba. Kwi-appendicitis enzima, umntu ochaphazelekayo ufumana intlungu ebuhlungu eyenza ukuba aguqe umzimba wakhe ngokugoba imilenze yakhe esifubeni.
Indawo ye-anatomic yesihlomelo iyahluka kakhulu phakathi kwabantu. Indawo yeentlungu ezinxulumene ne-appendicitis kunye neempawu ezinxulumene nazo zinokuhluka ngokufanelekileyo. I-appendix evuthayo ekufutshane nesinyi somchamo inokucaphukisa isinyi kwaye ibangele ukuchama okubuhlungu. Ukuba i-appendix idlulela ngasemva, ukuvuvukala kunokucaphukisa imithambo-luvo kunye nezihlunu ngasemva kwaye kubangele ubunzima ngelixa uhamba.
Ezinye iimpawu ze-appendicitis
- Fever
- Isihlunu kunye nokuhlanza
- Ukuphelelwa kwesidlo
- Iintlungu ezijikeleze inkaba
- Ukuqhawula
- Ukuchama rhoqo kwaye kubuhlungu
Iimpawu ze-appendicitis ziyahluka kubantu abahlukeneyo, kwaye ubude bokuvuvukala bubangela ukuba iimpawu zihluke. Ngokuxhomekeke kwixesha leempawu kunye nobukho beengxaki, i-appendicitis inokuthi ihlelwe njengento enzima, engapheliyo, ephindaphindiweyo okanye enzima.
I-appendicitis ebukhali
I-appendicitis ebukhali yenzeka xa iimpawu zivela ngokukhawuleza kwaye zinamandla amakhulu. Ihlala iiyure ezingama-24 ukuya kwezingama-48. Esi sesona sizathu siqhelekileyo sotyando lwesisu kwi-appendicitis.
I-appendicitis engapheliyo
Kwenzeka xa ukuvuvukala kwe-appendix kuhlala kungabonakali, kwaye iimpawu zihlala kwiiveki ezi-3. Iimpawu zinokuvela kwaye ziphele. Ngokuqhelekileyo, i-appendicitis engapheliyo ifunyaniswa xa ubunzulu beentlungu bunyuka kwaye isigulane sibonisa njengokuba umntu uya kwenza kwi-appendicitis enzima.
I-Appendicitis ephindaphindiweyo
Ifunyaniswa xa isigulane sineziqendu ezininzi zeentlungu ezisezantsi zesisu ngenxa ye-appendicitis.
I-appendicitis enzima
Ukuba asinyangwa, isihlomelo esosulelekileyo okanye esidumbileyo siya kugqabhuka okanye sigqobhoze, sichithe izinto ezosulelayo kumgodi wesisu. I-appendicitis entsonkothileyo yenzeka xa i-appendix igqabhuka ngenxa yokwanda koxinzelelo ngaphakathi kwayo okanye xa isihlomelo siphulukana nonikezelo lwegazi size sibe sisilonda esiqhenqethayo. Ithumba le-appendicular lenziwa xa ubovu buqokelelana kwingxowa kummandla okufutshane nesihlomelo.
Isihlomelo esinethumba sinokugqobhoza okanye sigqabhuke. Izinto ezithathelwanayo zingasasazeka ngaphakathi kwisigxina sesisu kwaye kubangele i-peritonitis (ukuvuvukala kwodonga lwangaphakathi lwesisu).
Ezinye iimeko ezimbalwa zinokuxelisa iimpawu ze-appendicitis. Ezi ziquka
- Usulelo lwesibeleko kunye nezakhiwo ezijikelezileyo
- Amatye kumzila womchamo
- Izifo zogqirha
- Endometriosis
- Usulelo lwamathumbu
- Ilitye le-Gallbladder kunye nosulelo
Izinto zobungozi
- ubudala: Umngcipheko we-appendicitis ungaphezulu kwabaselula kunye nabaselula (i-15 ukuya kwi-25 iminyaka).
- Gender: Amadoda anomngcipheko omkhulu kunamabhinqa.
- Sulelo: Izifo zesisu zinyusa umngcipheko we-appendicitis.
- I ngxaki: Ukulimala kwangaphakathi kwi-appendix kwandisa umngcipheko we-appendicitis.
- Ukutya okuphantsi kwefayibha: Ukutya okuphantsi kwefayibha kubangela ukuqothulwa kwaye inxalenye yelindle kufuneka ifakwe kwisihlomelo, ekhokelela kwi-appendicitis.
Ukuqondwa
I-Appendicitis ifunyaniswa ngugqirha ngokuthatha imbali yesigulane, ukuqhuba uviwo lomzimba, kunye nokuyalela uphando lwezonyango.
- Uhlolo loqobo
Ngethuba lokuhlolwa komzimba, ugqirha uhlola iimpawu ezibalulekileyo ezifana ifuthe legazi, ubushushu bomzimba, ukuphefumla, nokubetha kwentliziyo. Ugqirha uya kuqhuba uxilongo olucacileyo lwesisu kwaye akhangele indawo yeentlungu. Izigulane ezine-appendicitis zinomkhuhlane, ukunyuka kwentliziyo, intlungu ezantsi kwesisu, kunye nokunciphisa ukuhamba kwamathumbu. Ukuba ugqirha wakho ukrokrela ukuba une-appendicitis, uya kujonga ukuthantamisa kwicala elisezantsi lasekunene lesisu, kunye nokuvuvukala kunye nokuqina. Nje ukuba ugqirha akuvavanye ngokucokisekileyo ngokwasemzimbeni, uya kumisela iimvavanyo ezisekelwe kwiimpawu ezibonakalayo ze-appendicitis ukuqinisekisa ukuxilongwa. Oku kunceda oogqirha baqonde ukuba kukho naziphi na ezinye izizathu zeempawu kunye neempawu ozifumanayo.
Akukho vavanyo oluthile lokuchonga i-appendicitis. Ukuba ugqirha akafumani naziphi na ezinye izizathu zeempawu kunye neempawu onazo, unokugqiba ukuba une-appendicitis.
- Uvavanyo lweGazi
Igazi livavanyelwa ukufumanisa inani leeseli ezimhlophe zegazi (WBC). Ukwanda kwenani le-WBC luphawu oluqhelekileyo losulelo. Kunye ne-WBC, ubalo lwegazi olupheleleyo unokumiselwa ngugqirha wakho. Ukuze wenze olu vavanyo, kuya kufuneka uye kwigcisa laselebhu, kwaye liya kuqokelela isampulu yegazi lakho ukuze lihlalutye kwaye lichonge unobangela.
Kukho iimeko ezininzi apho i-ectopic ukukhulelwa kuthiwe ngempazamo nge-appendicitis. Kwenzeka xa iqanda eliqhame lizifakela ngaphakathi kumbhobho wefallopian endaweni yesibeleko. Yimeko engxamisekileyo yezonyango. Ukuba ugqirha uyakukrokrela oku, unokucelwa ukuba wenze uvavanyo lokukhulelwa. Basenokwenza i-ultrasound ye-transvaginal ukuqonda apho iqanda elichumayo lifakwe khona.
- Uviwo lwePelvic
Ukuvuvukala kwePelvic kunokuba sesinye isizathu sokuba ube neempawu. Oku ngokuqhelekileyo kwenzeka kuphela kwabasetyhini. Ikwabizwa ngokuba yi- umhlaza wamaqanda echaphazela amalungu akho okuzala. Ngelixa lolu vavanyo, igcisa laselebhu liya kuhlola ilungu lobufazi lakho, umlomo wesibeleko, kunye nelungu lobufazi kwaye lihlole ngesandla isibeleko sakho kunye namaqanda. Baya kuqokelela isampulu yethishu kolu vavanyo.
Ezinye iimvavanyo zaselabhoratri zingafuneka ukuze kupheliswe izifo zamalungu esisu anjengesibindi kunye nezintso okanye ukufumanisa iingxaki. Olu vavanyo lubandakanya:
- I-CRP okanye i-C-reactive Iprotheni iphakanyisiwe kwi-appendicitis enzima.
- Uvavanyo lomchamo lwenziwa ukufumanisa usulelo lomgudu womchamo kwaye zeentso zamatye. Ezi zinokulinganisa iimpawu ze-appendicitis. Iiseli zePus zinokubonakala kumchamo kwezinye iimeko ze-appendicitis. Olu vavanyo lwenziwa njengoko i-appendicitis ihlala ihamba kunye nosulelo lwebhaktheriya kwindlela yakho yomchamo, okanye inokuba ngaphakathi kwamanye amalungu esisu, anokubangela iimpawu kunye neempawu zakho. Ukuqonda oku, ugqirha wakho uya kuyalela uvavanyo lomchamo, oluya kuqokelelwa ilebhu.
- Uvavanyo lomsebenzi wesibindi
- Uvavanyo lwe-Amylase ukufumanisa izifo ze-pancreas, ezinokuxelisa i-appendicitis.
- Uvavanyo lomfanekiso
- Isisu somzimba: I-ultrasound luphando lokuqala olukhethiweyo kwizigulane ezirhanelwa nge-appendicitis. Isazi ngentlalo yabantu sisebenzisa umatshini we<em>ultrasound ukujonga isihlomelo size sibone ubukho beengxaki.
- CT Scan: I-CT scan inovakalelo ngakumbi kune-ultrasound. Iyakwazi ukubona i-appendicitis kwizigulane ezibonisa iimpawu ze-atypical kwaye kwiimeko apho i-appendix ifumaneka emva kwamathumbu amakhulu.
- I-X-reyi (i-barium enema): Inceda ugqirha ukuba ahlole i-rectum yesigulana, amathumbu amakhulu, kunye nendawo engezantsi yamathumbu amancinci. Ulwelo olubizwa ngokuba yi-barium lunikwa isigulane ngendlela ye-rectal enema. Emva koko i-X-ray yesisu iyenziwa ukuhlola isisu, isithintelo kwi-appendix, kwaye ibone isihlomelo esingazalisiyo. Olu vavanyo alwenziwa ngokubanzi ngoku.
Unyango lwe-Appendicitis
Kwiimeko ezithile ezinqabileyo, i-appendicitis inokunyangwa ngaphandle kotyando. Kodwa kwiimeko ezininzi, umntu kufuneka enze utyando ukuze kususwe i-appendix kwaye imeko iphiliswe. Olu tyando lwaziwa ngokuba yi-appendectomy. Ngokuxhomekeke kwimeko yakho yonyango, ugqirha wakho uya kucebisa isicwangciso sonyango kwi-appendicitis yakho. Isenokuba yenye okanye ngaphezulu kwezi zilandelayo:
- Ukuhlinzwa
Ukunyanga i-appendicitis, inkqubo yotyando eyaziwa ngokuba yi-appendectomy iyenziwa. Le nkqubo ibandakanya ukususwa kotyando lwesihlomelo. Ukuba i-appendix igqabhuka, i-cavity yesisu iyacocwa. Nangona olu tyando lunomngcipheko othile, imingcipheko ingaphantsi kunomngcipheko wokushiya i-appendicitis inganyangwanga. Utyando lunokwenziwa ngendlela engephi, efana ne-laparoscopy. Kwezinye iimeko, utyando oluvulekileyo lufunekayo ukuba i-cavity yesisu kufuneka ihlambuluke, efunekayo ukuba isigulane sinezidumbu kwinkqubo yokugaya.
a) Vula i-appendectomy
Ngexesha le-appendectomy evulekileyo, i-incision enye yenziwa kwindawo esezantsi yasekunene kwesisu ukususa isihlomelo. Nangona kunjalo, obu buchule buthathelwe indawo ngokubanzi lutyando lwe-laparoscopic.
b) I-appendectomy ye-Laparoscopic
Utyando lwe-Laparoscopic lufuna amanxeba amancinane kwaye alungeneleli kangako. Ugqirha wenza amacandelo amathathu amancinci (nganye i-1/4 - 1/2 intshi) kwaye afake i-laparoscope (itheleskopu encinci eqhagamshelwe kwikhamera yevidiyo) ngokusebenzisa i-cannula kwenye yezinto ezisikiweyo. Inceda ugqirha wotyando abe nombono ophakamileyo wamalungu angaphakathi kwimonitha kamabonwakude. Uninzi lwezinye ii-cannulas zifakwe ngezinye iindlela zokusika, kwaye i-appendix iyasuswa. Utyando lwe-Laparoscopic lubandakanya izithintelo ezincinci, kwaye ixesha lokubuyisela lifutshane.
Amayeza eentlungu kunye ne-antibiotics inokumiselwa emva kotyando.
Kufuneka senze ntoni isigulana phambi kokuba siphume ukususwa kwe-appendectomy?
Ukuba isigulane sicwangciselwe i-appendectomy, kufuneka silandele ezi ngcebiso ukukhusela iingxaki:
- Kuphephe ukutya okanye ukusela nantoni na kwiiyure ezisi-8 ngaphambi kotyando.
- Nika ulwazi olupheleleyo malunga nempilo yakho yangaphambili kugqirha wotyando.
- Yazisa ugqirha wotyando ukuba unovelwano kulo naliphi na iyeza okanye i-latex.
- Yazisa ugqirha wotyando malunga nawo onke amayeza kunye nezongezelelo ozithathayo.
- Yazisa ugqirha wotyando ukuba uthatha i-aspirin okanye amayeza e-anticoagulant, njengoko achaphazela ukuqiniswa kwegazi. Ugqirha wotyando unokukucela ukuba uyeke ukuthatha iyeza phambi kotyando.
Kufuneka senze ntoni isigulane emva kokuphuma?
- Isigulane kufuneka sinakekele ngokufanelekileyo emva kokukhutshwa esibhedlele. Inceda ukuthintela usulelo kwaye iququzelele ukuchacha kwangoko.
- Kuphephe ukwenza izinto ezidinisayo.
- Gcina i-incision icocekile kwaye yomile.
- Phumla ngokwaneleyo de ugqirha acebise isigulane ukuba sibuyele emsebenzini kunye nemisebenzi eqhelekileyo.
- Qhagamshelana nogqirha ngokukhawuleza ukuba isigulana sinomkhuhlane, sigabha, siqaqanjelwa, sibomvu kwindawo ekusikwe kuyo okanye naziphi na ezinye iimpawu.
- Umsele
Ukuba i-appendix iqhume, ekhokelela ekubunjweni kwe-abscess ejikelezileyo, i-abscess kufuneka ikhutshwe. Oku kwenziwa ngokubeka umbhobho esikhumbeni kwithumba. I-Appendectomy yenziwa kwiiveki ezimbalwa emva kokukhutshwa kwamanzi. - Amayeza ngendlela yokuphila
Emva kwe-appendectomy, kufuneka ulandele amanyathelo athile okunceda umzimba uphilise kwaye uthintele ukuphindaphinda. Kufuneka ugweme ukubandakanyeka kumsebenzi onzima kwisigaba sokuqala sokubuyisela. Kufuneka ubeke umqamelo okanye unike inkxaso kwisisu sakho xa uhleka okanye ukhohlela okanye naxa usenza iintshukumo ezithile. Kufuneka udibane nogqirha wakho ukuba iintlungu zokunciphisa iintlungu azincedi. Kufuneka uphumle xa uva ukuba umzimba wakho uyakucela. Ukusela ulwelo oluninzi kuyimfuneko. Ugqirha wakho unokucebisa ukuba uthathe izongezo zefiber. Kwakhona, qalisa ukwandisa umsebenzi wakho ngokuthe ngcembe, njengokuthatha uhambo olufutshane. Vuka uhambe kuphela xa sele ukulungele ngokupheleleyo.
Ukuchacha kunyango lwe-Appendicitis
Kukho izinto ezininzi apho ukuchacha kwakho kuxhomekeke, njengempilo yakho yonke, ukuba uye wajongana nazo naziphi na iingxaki ezivela kwi-appendicitis okanye utyando, okanye mhlawumbi uhlobo oluthile lonyango olufumeneyo. Ukuba wenze utyando lwe-laparoscopic yokususwa kwe-appendix, unokukhutshwa esibhedlele kwiiyure ezimbalwa emva kotyando.
Kodwa ukuba wenze utyando oluvulekileyo, amathuba okuba kuya kufuneka uchithe iintsuku ezimbalwa esibhedlele, ufumane ukuchacha okufanelekileyo. Utyando oluvulekileyo luyingozi kakhulu xa kuthelekiswa notyando lwe-laparoscopic, kwaye lufuna ukhathalelo oluthe kratya.
uthintelo
Akukho ndlela iqinisekileyo yokuthintela i-appendicitis, kodwa unokukwazi ukunciphisa umngcipheko wokukhula kwesi sifo. Kuyabonakala ukuba i-appendicitis ayixhaphakanga kumazwe apho abantu batya ukutya okunefayibha ephezulu. Ukutya ukutya okunefayibha ephezulu kunokunceda umzimba wenze izitulo ezithambileyo, ezingafane zibangele ukuvaleka kwe-appendix, kwaye ke, i-appendicitis. Ukutya okutyebileyo kwifiber kubandakanya:
- Ukutya okunefayibha ephezulu: Kubandakanya ukutya okutyebileyo kwifayibha, njengebhatata, imbewu yeflakisi, iialmondi ezikrwada, amakhowa, njalo njalo, kuya kunceda ukuthintela i-appendicitis. Ukutya okutyebileyo kumxholo wefiber kunceda ukuthintela ukuvaleka kwe-appendix yi-fecal matter.
- Ukhathalelo lwezonyango olukhawulezileyo: Kwimeko yeempawu ezinokuthi zibonise i-appendicitis, ukusondela kugqirha kunye nokulandela iingcebiso zonyango kunokuthintela iingxaki ze-appendicitis ekuphuhliseni.
- I fayibha kuthiwa ukunciphisa ukuvaleka kwe-appendix yi-fecal matter. Ukutya okunjalo kubandakanya iziqhamo, imifuno, i-oatmeal, ingqolowa, ingqolowa kunye nerayisi emdaka, iilentile, iimbotyi, ii-peas eziqhekezayo kunye nezinye iimbotyi.
isiphelo
Kubaluleke kakhulu ukuba udibane nogqirha ukuba ufumana nezona mpawu zincinci ze-appendicitis. Le yimeko enokukhawuleza ibe yingxakeko yonyango. Ngoko ke, ukuqaphela le meko inzima ngokukhawuleza kwaye unikeze unyango olufunekayo kubalulekile.
Imibuzo ebuzwa rhoqo (FAQs)
Ziziphi iziphumo zexesha elide ze-appendectomy?
Akukho zingxaki zexesha elide ezinxulumene ne-appendectomy. Ungaphinda uqalise umsebenzi wakho kwiiveki ezi-2 ukuya kwezi-6 emva kotyando. Nangona kunjalo, kubalulekile ukulandela indlela yokuphila enempilo kwimpilo entle.
Ngaba utyando kuphela kwendlela yokunyanga i-appendicitis?
Hayi. I-appendicitis ethambileyo inokunyangwa ngamayeza okubulala iintsholongwane neentlungu. Nangona kunjalo, izigulane ezine-appendicitis ezinzima zifuna ukususwa ngotyando lwe-appendix ukukhusela ezinye iingxaki kunye nosulelo.
Nguwuphi ugqirha endifanele ndibonane naye malunga ne-appendicitis?
Kufuneka udibane nogqirha, ugqirha wotyando jikelele, okanye i-gastroenterologist nge-appendicitis.
Ngaba i-appendicitis inokwenzeka ngexesha lokukhulelwa? Ukuba ewe, loluphi unyango?
I-appendicitis inokwenzeka malunga nekota yesibini okanye yesithathu yokukhulelwa. Inokubangela ukulahleka komntwana ngenxa yokungakhuseleki kulwelo olusulelayo. Ukuxilongwa kunye nonyango luhlala lufana kwisigulane esikhulelweyo okanye nasiphi na esinye isigulane. Nangona kunjalo, ukhathalelo olongezelelweyo luya kufuneka. Ugqirha wotyando, ugqirha jikelele, kunye ne-gynecologist iya kubeka iliso elibukhali isigulane.
Zeziphi iimeko ezinokubangela iimpawu ezifanayo nezo zibonwa kwi-appendicitis?
I-Meckel's diverticulitis, isifo sokuvuvukala kwe-pelvic (PID), izifo ezivuthayo zesisu esiphezulu esilungileyo, i-diverticulitis yasekunene, izifo zezintso kunye ukukhulelwa kwe-ectopic ezinye iimeko ezilinganisa iimpawu ze-appendicitis.
Izibhedlele ze-Apollo zinezona gqirha zibalaseleyo zonyango lwe-appendicitis eIndiya. Ukufumana abona gqirha babalaseleyo be-appendicitis kwisixeko sakho esikufutshane, ndwendwela amakhonkco angezantsi:
Isibhedlele esiBalaseleyo esikufutshane nam eChennai